publicerad: 2015
konturlinje
kont·ur|linje
substantiv
~n ~r kontur linje 1
Singular | |
---|---|
en konturlinje | obestämd form |
en konturlinjes | obestämd form genitiv |
konturlinjen | bestämd form |
konturlinjens | bestämd form genitiv |
Plural | |
konturlinjer | obestämd form |
konturlinjers | obestämd form genitiv |
konturlinjerna | bestämd form |
konturlinjernas | bestämd form genitiv |