publicerad: 2015
krisuppgörelse
kris|upp·gör·else
substantiv
~n ~r • till uppgörelse 2 1kris
Singular | |
---|---|
en krisuppgörelse | obestämd form |
en krisuppgörelses | obestämd form genitiv |
krisuppgörelsen | bestämd form |
krisuppgörelsens | bestämd form genitiv |
Plural | |
krisuppgörelser | obestämd form |
krisuppgörelsers | obestämd form genitiv |
krisuppgörelserna | bestämd form |
krisuppgörelsernas | bestämd form genitiv |