publicerad: 2015
krisuppgörelse
kris|upp·gör·else
substantiv
~n ~r • till uppgörelse 2 1kris
| Singular | |
|---|---|
| en krisuppgörelse | obestämd form |
| en krisuppgörelses | obestämd form genitiv |
| krisuppgörelsen | bestämd form |
| krisuppgörelsens | bestämd form genitiv |
| Plural | |
| krisuppgörelser | obestämd form |
| krisuppgörelsers | obestämd form genitiv |
| krisuppgörelserna | bestämd form |
| krisuppgörelsernas | bestämd form genitiv |


