publicerad: 2015
melankoli
melan·koli
[‑koli´]
substantiv
~n • svårmod, tungsinthet
| Singular | |
|---|---|
| en melankoli | obestämd form |
| en melankolis | obestämd form genitiv |
| melankolin | bestämd form |
| melankolins | bestämd form genitiv |


