publicerad: 2015
mutism
mut·ism
[‑is´m]
substantiv
~en • stumhet ofta av psykiska skäl
| Singular | |
|---|---|
| en mutism | obestämd form |
| en mutisms | obestämd form genitiv |
| mutismen | bestämd form |
| mutismens | bestämd form genitiv |


