publicerad: 2015
oblidkelig
o|blidke·lig
adjektiv
~t ~a • ⟨åld.⟩ obeveklig, skoningslös
| Positiv | |
|---|---|
| en oblidkelig + substantiv | |
| ett oblidkeligt + substantiv | |
| den/det/de oblidkeliga + substantiv |


