publicerad: 2015
polishus
pol·is|hus
substantiv
~et; pl. ~ polis 1 hus 1
| Singular | |
|---|---|
| ett polishus | obestämd form |
| ett polishus | obestämd form genitiv |
| polishuset | bestämd form |
| polishusets | bestämd form genitiv |
| Plural | |
| polishus | obestämd form |
| polishus | obestämd form genitiv |
| polishusen | bestämd form |
| polishusens | bestämd form genitiv |


