publicerad: 2015
publikgunstling
publ·ik|gunst·ling
substantiv
~en ~ar 1publik gunstling
| Singular | |
|---|---|
| en publikgunstling | obestämd form |
| en publikgunstlings | obestämd form genitiv |
| publikgunstlingen | bestämd form |
| publikgunstlingens | bestämd form genitiv |
| Plural | |
| publikgunstlingar | obestämd form |
| publikgunstlingars | obestämd form genitiv |
| publikgunstlingarna | bestämd form |
| publikgunstlingarnas | bestämd form genitiv |


