publicerad: 2015
punktning
punkt·ning
substantiv
~en ~ar • till punkta 1,2
| Singular | |
|---|---|
| en punktning | obestämd form |
| en punktnings | obestämd form genitiv |
| punktningen | bestämd form |
| punktningens | bestämd form genitiv |
| Plural | |
| punktningar | obestämd form |
| punktningars | obestämd form genitiv |
| punktningarna | bestämd form |
| punktningarnas | bestämd form genitiv |


