publicerad: 2015
sanningsvittne
sann·ings|vittne
substantiv
~t ~n • person som är känd för att tala sanning
| Singular | |
|---|---|
| ett sanningsvittne | obestämd form |
| ett sanningsvittnes | obestämd form genitiv |
| sanningsvittnet | bestämd form |
| sanningsvittnets | bestämd form genitiv |
| Plural | |
| sanningsvittnen | obestämd form |
| sanningsvittnens | obestämd form genitiv |
| sanningsvittnena | bestämd form |
| sanningsvittnenas | bestämd form genitiv |


