publicerad: 2015
självdestruktivitet
själv|de·strukt·iv·itet
substantiv
~en självdestruktiv
| Singular | |
|---|---|
| en självdestruktivitet | obestämd form |
| en självdestruktivitets | obestämd form genitiv |
| självdestruktiviteten | bestämd form |
| självdestruktivitetens | bestämd form genitiv |


