publicerad: 2015
stenansikte
sten|an·sikte
substantiv
~t ~n • äv. orörligt, uttryckslöst ansikte
Singular | |
---|---|
ett stenansikte | obestämd form |
ett stenansiktes | obestämd form genitiv |
stenansiktet | bestämd form |
stenansiktets | bestämd form genitiv |
Plural | |
stenansikten | obestämd form |
stenansiktens | obestämd form genitiv |
stenansiktena | bestämd form |
stenansiktenas | bestämd form genitiv |