publicerad: 2015
tjänstedirektiv
tjänste|di·rekt·iv
substantiv
~et; pl. ~ tjänst 1 direktiv
| Singular | |
|---|---|
| ett tjänstedirektiv | obestämd form |
| ett tjänstedirektivs | obestämd form genitiv |
| tjänstedirektivet | bestämd form |
| tjänstedirektivets | bestämd form genitiv |
| Plural | |
| tjänstedirektiv | obestämd form |
| tjänstedirektivs | obestämd form genitiv |
| tjänstedirektiven | bestämd form |
| tjänstedirektivens | bestämd form genitiv |


