publicerad: 2015
utvisningsärende
ut·vis·nings|ärende
substantiv
~t ~n utvisning ärende 1
| Singular | |
|---|---|
| ett utvisningsärende | obestämd form |
| ett utvisningsärendes | obestämd form genitiv |
| utvisningsärendet | bestämd form |
| utvisningsärendets | bestämd form genitiv |
| Plural | |
| utvisningsärenden | obestämd form |
| utvisningsärendens | obestämd form genitiv |
| utvisningsärendena | bestämd form |
| utvisningsärendenas | bestämd form genitiv |


