publicerad: 2015
gulla
gulla
verb
~de ~t • ⟨vard.⟩ kela, vänslas
| Finita former | |
|---|---|
| gullar | presens aktiv |
| gullas | presens passiv |
| gullade | preteritum aktiv |
| gullades | preteritum passiv |
| gulla | imperativ aktiv |
| Infinita former | |
| att gulla | infinitiv aktiv |
| att gullas | infinitiv passiv |
| har/hade gullat | supinum aktiv |
| har/hade gullats | supinum passiv |
| Presens particip | |
| gullande | |


