publicerad: 2015
konstitutionalism
kon·stit·ut·ion·al·ism
[‑is´m]
substantiv
~en • statsform där statschefens befogenheter är inskränkta genom en författning
| Singular | |
|---|---|
| en konstitutionalism | obestämd form |
| en konstitutionalisms | obestämd form genitiv |
| konstitutionalismen | bestämd form |
| konstitutionalismens | bestämd form genitiv |


