publicerad: 2015
kulstötare
kul|stöt·are
substantiv
~n; pl. ~, best. pl. ‑stötarna 1kula 1 stöta 1
| Singular | |
|---|---|
| en kulstötare | obestämd form |
| en kulstötares | obestämd form genitiv |
| kulstötaren | bestämd form |
| kulstötarens | bestämd form genitiv |
| Plural | |
| kulstötare | obestämd form |
| kulstötares | obestämd form genitiv |
| kulstötarna | bestämd form |
| kulstötarnas | bestämd form genitiv |


