publicerad: 2015
människokännare
männ·isko|känn·are
N mänsko|känn·are
substantiv
~n; pl. ~, best. pl. ‑kännarna människa kännare| Singular | |
|---|---|
| en människokännare | obestämd form |
| en människokännares | obestämd form genitiv |
| människokännaren | bestämd form |
| människokännarens | bestämd form genitiv |
| Plural | |
| människokännare | obestämd form |
| människokännares | obestämd form genitiv |
| människokännarna | bestämd form |
| människokännarnas | bestämd form genitiv |


