publicerad: 2015
outgrundlig
o|ut·grund·lig
adjektiv
~t ~a • ofattbar; gåtfull
| Positiv | |
|---|---|
| en outgrundlig + substantiv | |
| ett outgrundligt + substantiv | |
| den/det/de outgrundliga + substantiv | |
| den outgrundlige + maskulint substantiv | |
| Komparativ | |
| en/ett/den/det/de outgrundligare + substantiv | |
| Superlativ | |
| är outgrundligast | |
| den/det/de outgrundligaste + substantiv |


