publicerad: 2015
sanningsenlighet
sann·ings|en·lig·het
substantiv
~en sanningsenlig
| Singular | |
|---|---|
| en sanningsenlighet | obestämd form |
| en sanningsenlighets | obestämd form genitiv |
| sanningsenligheten | bestämd form |
| sanningsenlighetens | bestämd form genitiv |


