publicerad: 2015
trafikstopp
traf·ik|stopp
substantiv
~et; pl. ~ trafik 1stopp 1
| Singular | |
|---|---|
| ett trafikstopp | obestämd form |
| ett trafikstopps | obestämd form genitiv |
| trafikstoppet | bestämd form |
| trafikstoppets | bestämd form genitiv |
| Plural | |
| trafikstopp | obestämd form |
| trafikstopps | obestämd form genitiv |
| trafikstoppen | bestämd form |
| trafikstoppens | bestämd form genitiv |


