publicerad: 2015
unik
un·ik
[‑i´k]
adjektiv
~t ~a • ensam i sitt slag, enastående
| Positiv | |
|---|---|
| en unik + substantiv | |
| ett unikt + substantiv | |
| den/det/de unika + substantiv | |
| den unike + maskulint substantiv | |
| Komparativ | |
| en/ett/den/det/de unikare + substantiv | |
| Superlativ | |
| är unikast | |
| den/det/de unikaste + substantiv |


