publicerad: 2015
avtalsuppgörelse
av·tals|upp·gör·else
substantiv
~n ~r • till uppgörelse 2 avtal
Singular | |
---|---|
en avtalsuppgörelse | obestämd form |
en avtalsuppgörelses | obestämd form genitiv |
avtalsuppgörelsen | bestämd form |
avtalsuppgörelsens | bestämd form genitiv |
Plural | |
avtalsuppgörelser | obestämd form |
avtalsuppgörelsers | obestämd form genitiv |
avtalsuppgörelserna | bestämd form |
avtalsuppgörelsernas | bestämd form genitiv |