publicerad: 2015
fininställa
fin|in·ställa
verb
‑inställde ‑inställt • till inställa 2 fin 2
| Finita former | |
|---|---|
| fininställer | presens aktiv |
| fininställs (fininställes) | presens passiv |
| fininställde | preteritum aktiv |
| fininställdes | preteritum passiv |
| fininställ | imperativ aktiv |
| Infinita former | |
| att fininställa | infinitiv aktiv |
| att fininställas | infinitiv passiv |
| har/hade fininställt | supinum aktiv |
| har/hade fininställts | supinum passiv |
| Presens particip | |
| fininställande | |
| Perfekt particip | |
| en fininställd + substantiv | |
| ett fininställt + substantiv | |
| den/det/de fininställda + substantiv | |


