publicerad: 2015
halgatt
hal|gatt
substantiv
~et; pl. ~ • hål i brädgång el. reling
| Singular | |
|---|---|
| ett halgatt | obestämd form |
| ett halgatts | obestämd form genitiv |
| halgattet | bestämd form |
| halgattets | bestämd form genitiv |
| Plural | |
| halgatt | obestämd form |
| halgatts | obestämd form genitiv |
| halgatten | bestämd form |
| halgattens | bestämd form genitiv |


