publicerad: 2015
högvilt
hög|vilt
substantiv
~et • äv. bildl. högt uppsatta personer
| Singular | |
|---|---|
| ett högvilt | obestämd form |
| ett högvilts | obestämd form genitiv |
| högviltet | bestämd form |
| högviltets | bestämd form genitiv |


