publicerad: 2015
illusionist
il·lus·ion·ist
[‑is´t]
substantiv
~en ~er • trollkonstnär
| Singular | |
|---|---|
| en illusionist | obestämd form |
| en illusionists | obestämd form genitiv |
| illusionisten | bestämd form |
| illusionistens | bestämd form genitiv |
| Plural | |
| illusionister | obestämd form |
| illusionisters | obestämd form genitiv |
| illusionisterna | bestämd form |
| illusionisternas | bestämd form genitiv |


