publicerad: 2015
kackla
kackla
verb
~de ~t • låta som en höna; bildl. prata högljutt
| Finita former | |
|---|---|
| kacklar | presens aktiv |
| kacklas | presens passiv |
| kacklade | preteritum aktiv |
| kacklades | preteritum passiv |
| kackla | imperativ aktiv |
| Infinita former | |
| att kackla | infinitiv aktiv |
| att kacklas | infinitiv passiv |
| har/hade kacklat | supinum aktiv |
| har/hade kacklats | supinum passiv |
| Presens particip | |
| kacklande | |


