publicerad: 2015
kollektivpass
kol·lekt·iv|pass
substantiv
~et; pl. ~ • till 1pass 2 kollektiv 1
| Singular | |
|---|---|
| ett kollektivpass | obestämd form |
| ett kollektivpass | obestämd form genitiv |
| kollektivpasset | bestämd form |
| kollektivpassets | bestämd form genitiv |
| Plural | |
| kollektivpass | obestämd form |
| kollektivpass | obestämd form genitiv |
| kollektivpassen | bestämd form |
| kollektivpassens | bestämd form genitiv |


