publicerad: 2015
konkubinat
kon·kub·in·at
[‑a´t]
substantiv
~et • ⟨åld.⟩ sammanlevnad med konkubin
| Singular | |
|---|---|
| ett konkubinat | obestämd form |
| ett konkubinats | obestämd form genitiv |
| konkubinatet | bestämd form |
| konkubinatets | bestämd form genitiv |


