publicerad: 2015
kontrapunktik
kontra|punkt·ik
[‑i´k]
substantiv
~en kontrapunkt
| Singular | |
|---|---|
| en kontrapunktik | obestämd form |
| en kontrapunktiks | obestämd form genitiv |
| kontrapunktiken | bestämd form |
| kontrapunktikens | bestämd form genitiv |


