publicerad: 2015
ljuga
ljuga
verb
ljög, ljugit, ljugen ljuget ljugna, pres. ljuger • tala osanning; jfr lögn
| Finita former | |
|---|---|
| ljuger | presens aktiv |
| ljugs (ljuges) | presens passiv |
| ljög | preteritum aktiv |
| ljögs | preteritum passiv |
| ljug | imperativ aktiv |
| Infinita former | |
| att ljuga | infinitiv aktiv |
| att ljugas | infinitiv passiv |
| har/hade ljugit | supinum aktiv |
| har/hade ljugits | supinum passiv |
| Presens particip | |
| ljugande | |
| Perfekt particip | |
| en ljugen + substantiv | |
| ett ljuget + substantiv | |
| den/det/de ljugna + substantiv | |
SAOL
