publicerad: 2015
omjustera
om|just·era
verb
~de ~t • till justera 1,2: omjustera el. justera om ngt
| Finita former | |
|---|---|
| omjusterar | presens aktiv |
| omjusteras | presens passiv |
| omjusterade | preteritum aktiv |
| omjusterades | preteritum passiv |
| omjustera | imperativ aktiv |
| Infinita former | |
| att omjustera | infinitiv aktiv |
| att omjusteras | infinitiv passiv |
| har/hade omjusterat | supinum aktiv |
| har/hade omjusterats | supinum passiv |
| Presens particip | |
| omjusterande | |
| Perfekt particip | |
| en omjusterad + substantiv | |
| ett omjusterat + substantiv | |
| den/det/de omjusterade + substantiv | |


