publicerad: 2015
sakfälla
sak|fälla
verb
‑fällde ‑fällt • ⟨åld.⟩ döma skyldig
| Finita former | |
|---|---|
| sakfäller | presens aktiv |
| sakfälls (sakfälles) | presens passiv |
| sakfällde | preteritum aktiv |
| sakfälldes | preteritum passiv |
| sakfäll | imperativ aktiv |
| Infinita former | |
| att sakfälla | infinitiv aktiv |
| att sakfällas | infinitiv passiv |
| har/hade sakfällt | supinum aktiv |
| har/hade sakfällts | supinum passiv |
| Presens particip | |
| sakfällande | |
| Perfekt particip | |
| en sakfälld + substantiv | |
| ett sakfällt + substantiv | |
| den/det/de sakfällda + substantiv | |


