publicerad: 2015
skona
skona
verb
~de ~t • ge nåd; visa mildhet el. hänsyn; vara aktsam om
| Finita former | |
|---|---|
| skonar | presens aktiv |
| skonas | presens passiv |
| skonade | preteritum aktiv |
| skonades | preteritum passiv |
| skona | imperativ aktiv |
| Infinita former | |
| att skona | infinitiv aktiv |
| att skonas | infinitiv passiv |
| har/hade skonat | supinum aktiv |
| har/hade skonats | supinum passiv |
| Presens particip | |
| skonande | |
| Perfekt particip | |
| en skonad + substantiv | |
| ett skonat + substantiv | |
| den/det/de skonade + substantiv | |


