publicerad: 2015
slutkommuniké
slut|kom·mun·iké
substantiv
~n ~er 1slut kommuniké
| Singular | |
|---|---|
| en slutkommuniké | obestämd form |
| en slutkommunikés | obestämd form genitiv |
| slutkommunikén | bestämd form |
| slutkommunikéns | bestämd form genitiv |
| Plural | |
| slutkommunikéer | obestämd form |
| slutkommunikéers | obestämd form genitiv |
| slutkommunikéerna | bestämd form |
| slutkommunikéernas | bestämd form genitiv |


