publicerad: 2015
snarrådig
snar|råd·ig
adjektiv
~t ~a • ⟨åld.⟩ snabbtänkt; resolut
| Positiv | |
|---|---|
| en snarrådig + substantiv | |
| ett snarrådigt + substantiv | |
| den/det/de snarrådiga + substantiv |


