publicerad: 2015
upphämta
2upp|hämta
verb
~de ~t • upphämta el. vanl. hämta upp ett försprång
| Finita former | |
|---|---|
| upphämtar | presens aktiv |
| upphämtas | presens passiv |
| upphämtade | preteritum aktiv |
| upphämtades | preteritum passiv |
| upphämta | imperativ aktiv |
| Infinita former | |
| att upphämta | infinitiv aktiv |
| att upphämtas | infinitiv passiv |
| har/hade upphämtat | supinum aktiv |
| har/hade upphämtats | supinum passiv |
| Presens particip | |
| upphämtande | |
| Perfekt particip | |
| en upphämtad + substantiv | |
| ett upphämtat + substantiv | |
| den/det/de upphämtade + substantiv | |


