publicerad: 2015
uppställa
upp|ställa
verb
‑ställde ‑ställt • fastslå: uppställa el. ställa upp regler
| Finita former | |
|---|---|
| uppställer | presens aktiv |
| uppställs (uppställes) | presens passiv |
| uppställde | preteritum aktiv |
| uppställdes | preteritum passiv |
| uppställ | imperativ aktiv |
| Infinita former | |
| att uppställa | infinitiv aktiv |
| att uppställas | infinitiv passiv |
| har/hade uppställt | supinum aktiv |
| har/hade uppställts | supinum passiv |
| Presens particip | |
| uppställande | |
| Perfekt particip | |
| en uppställd + substantiv | |
| ett uppställt + substantiv | |
| den/det/de uppställda + substantiv | |


