publicerad: 2015
väktare
väkt·are
substantiv
~n; pl. ~, best. pl. väktarna • bevakare, vaktman, nattvakt
| Singular | |
|---|---|
| en väktare | obestämd form |
| en väktares | obestämd form genitiv |
| väktaren | bestämd form |
| väktarens | bestämd form genitiv |
| Plural | |
| väktare | obestämd form |
| väktares | obestämd form genitiv |
| väktarna | bestämd form |
| väktarnas | bestämd form genitiv |


