publicerad: 2015
diskonto
dis·konto
[‑kån`to]
substantiv
~t ~n • i äldre tid: räntesats som fastställdes av riksbanken numera ersatt av referensränta
| Singular | |
|---|---|
| ett diskonto | obestämd form |
| ett diskontos | obestämd form genitiv |
| diskontot | bestämd form |
| diskontots | bestämd form genitiv |
| Plural | |
| diskonton | obestämd form |
| diskontons | obestämd form genitiv |
| diskontona | bestämd form |
| diskontonas | bestämd form genitiv |


