publicerad: 2015
stationsbefäl
stat·ions|be·fäl
substantiv
~et; pl. ~ • inom polisen; till befäl 2
| Singular | |
|---|---|
| ett stationsbefäl | obestämd form |
| ett stationsbefäls | obestämd form genitiv |
| stationsbefälet | bestämd form |
| stationsbefälets | bestämd form genitiv |
| Plural | |
| stationsbefäl | obestämd form |
| stationsbefäls | obestämd form genitiv |
| stationsbefälen | bestämd form |
| stationsbefälens | bestämd form genitiv |


