publicerad: 2015
tabubelägga
tabu|be·lägga
verb
‑belade, ‑belagt, ‑belagd n. ‑belagt, pres. ‑belägger • till belägga 3 tabu
| Finita former | |
|---|---|
| tabubelägger | presens aktiv |
| tabubeläggs (tabubelägges) | presens passiv |
| tabubelade | preteritum aktiv |
| tabubelades | preteritum passiv |
| tabubelägg | imperativ aktiv |
| Infinita former | |
| att tabubelägga | infinitiv aktiv |
| att tabubeläggas | infinitiv passiv |
| har/hade tabubelagt | supinum aktiv |
| har/hade tabubelagts | supinum passiv |
| Presens particip | |
| tabubeläggande | |
| Perfekt particip | |
| en tabubelagd + substantiv | |
| ett tabubelagt + substantiv | |
| den/det/de tabubelagda + substantiv | |
| den tabubelagde + maskulint substantiv | |


