publicerad: 2015
besitta
be·sitta
verb
besatt, besuttit, pres. besitter • förfoga över, äga
| Finita former | |
|---|---|
| besitter | presens aktiv |
| besitts (besittes) | presens passiv |
| besatt | preteritum aktiv |
| besatts | preteritum passiv |
| besitt | imperativ aktiv |
| Infinita former | |
| att besitta | infinitiv aktiv |
| att besittas | infinitiv passiv |
| har/hade besuttit | supinum aktiv |
| har/hade besuttits | supinum passiv |
| Presens particip | |
| besittande | |


