publicerad: 2015
envåningshus
en·vån·ings|hus
substantiv
~et; pl. ~ envånings hus 1
| Singular | |
|---|---|
| ett envåningshus | obestämd form |
| ett envåningshus | obestämd form genitiv |
| envåningshuset | bestämd form |
| envåningshusets | bestämd form genitiv |
| Plural | |
| envåningshus | obestämd form |
| envåningshus | obestämd form genitiv |
| envåningshusen | bestämd form |
| envåningshusens | bestämd form genitiv |


