publicerad: 2015
gunstbevis
gunst|be·vis
substantiv
~et; pl. ~ • välvilligt handlande mot ngn
| Singular | |
|---|---|
| ett gunstbevis | obestämd form |
| ett gunstbevis | obestämd form genitiv |
| gunstbeviset | bestämd form |
| gunstbevisets | bestämd form genitiv |
| Plural | |
| gunstbevis | obestämd form |
| gunstbevis | obestämd form genitiv |
| gunstbevisen | bestämd form |
| gunstbevisens | bestämd form genitiv |


