publicerad: 2015
kollektivhus
kol·lekt·iv|hus
substantiv
~et; pl. ~ kollektiv 1 hus 1
| Singular | |
|---|---|
| ett kollektivhus | obestämd form |
| ett kollektivhus | obestämd form genitiv |
| kollektivhuset | bestämd form |
| kollektivhusets | bestämd form genitiv |
| Plural | |
| kollektivhus | obestämd form |
| kollektivhus | obestämd form genitiv |
| kollektivhusen | bestämd form |
| kollektivhusens | bestämd form genitiv |


