publicerad: 2015
konsonantljud
kon·son·ant|ljud
substantiv
~et; pl. ~ 1konsonant ljud
| Singular | |
|---|---|
| ett konsonantljud | obestämd form |
| ett konsonantljuds | obestämd form genitiv |
| konsonantljudet | bestämd form |
| konsonantljudets | bestämd form genitiv |
| Plural | |
| konsonantljud | obestämd form |
| konsonantljuds | obestämd form genitiv |
| konsonantljuden | bestämd form |
| konsonantljudens | bestämd form genitiv |


