publicerad: 2015
kurtis
kurt·is
[‑i´s]
substantiv
~en ~er • ⟨åld.⟩ kurtiserande, flört
| Singular | |
|---|---|
| en kurtis | obestämd form |
| en kurtis | obestämd form genitiv |
| kurtisen | bestämd form |
| kurtisens | bestämd form genitiv |
| Plural | |
| kurtiser | obestämd form |
| kurtisers | obestämd form genitiv |
| kurtiserna | bestämd form |
| kurtisernas | bestämd form genitiv |


