publicerad: 2015
kvistare
kvist·are
substantiv
~n; pl. ~, best. pl. kvistarna • särsk. om maskin; till kvista 1
| Singular | |
|---|---|
| en kvistare | obestämd form |
| en kvistares | obestämd form genitiv |
| kvistaren | bestämd form |
| kvistarens | bestämd form genitiv |
| Plural | |
| kvistare | obestämd form |
| kvistares | obestämd form genitiv |
| kvistarna | bestämd form |
| kvistarnas | bestämd form genitiv |


