publicerad: 2015
självbesinning
själv|be·sinn·ing
substantiv
~en själv besinning
| Singular | |
|---|---|
| en självbesinning | obestämd form |
| en självbesinnings | obestämd form genitiv |
| självbesinningen | bestämd form |
| självbesinningens | bestämd form genitiv |


